Ülesanne 3.

Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.

IT ja erivajadused

Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit.

 Kui arvutiasjanduse algaastatel jäi see paljuski kitsama spetsialistide ringi pärusmaaks, siis viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik on muutnud olukorda päris tugevasti. Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused juba ammuilma enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus. Ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
3. Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.

 Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.

 Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.

1. Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu.
2. Tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne.
3. Puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol.

 Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.

 Omaette alateemana tuleks mainida Internetti - kui võrgueelse aja arvutid jäid mõnevõrra rohkem "proffide asjaks" ja seeläbi ka paljudele erivajadustega inimestele kaugeks, siis Eestis võiks viimastel aastatel taas elavnema hakanud puuetega inimeste liikumise uue tõusu panna otseselt Interneti kui odava, kiire ja mitmekülgse infokanali arvele.

 Paljud liikumispuudega inimesed mitmetes maades puutuvad liikumist takistavate barjääridega kokku isegi oma koduuksel. Ka Eestis on üsna suur osa füüsilisest keskkonnast tänaseni ratastoolikasutajale kättesaamatu (ehkki olukord pikkamööda paraneb, on näiteks paljud Tallinna Mustamäe ja Lasnamäe korrusmajad varustatud liftidega, kuhu ratastool ei mahu). Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib Internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta. On muidugi selge, et parimgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on selgelt parem kui mitte midagi.

Traditsiooniliste meediavormide nagu trükisõna, raadio ja televisiooni puhul on probleemiks nende ühesuunalisus - tootjalt tarbijale. Loomulikult on olemas teatav tagasiside, ka konkurents eri kanalite vahel sunnib nende omanikke maksimaalselt orienteeruma tarbijate vajadustele. Kuna aga suurema osa tarbijaskonnast moodustavad ilma puueteta inimesed, siis puuetega inimeste kui vähemuse probleemid jäetakse suuremate meediakanalite poolt tihti vaatluse alt välja.

Seevastu Internet kui uue meedia esindaja on toonud lisaks suurele operatiivsusele ja paindlikkusele kaasa ka kahesuunalisuse. Veebiartiklile saab vastata praktiliselt minutite jooksul - kas siis reageerides E-posti teel (veebis mingi tõsise "ämbriga" hakkama saanud inimene võib arvestada veel samal päeval hunniku kriitiliste kirjade saamisega) või pannes üles omapoolset seisukohta edastava veebilehe. Samalaadsed "kiirreageeringud" on palju keerukamad kirjutava pressi puhul ja väga komplitseeritud raadios või televisioonis. Ka Internetis kohtab sopalehti või "Ma vihkan X-i" stiilis väljaandeid, kuid ometigi tundub, et Interneti puhul toimib võrdsus ja sõnavabadus tunduvalt paremini kui traditsioonilistes meediavormides. See aga on vesi puuetega inimeste veskile.

Allikas:  Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [20.03.2012].