Seminar

IT ja erivajadused

1) Kuidas lähenesid antud teemale? Lugesin läbi teksti antud teema kohta.
2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures? Jah.
3) Kuidas tööd organiseerisid? Ei organiseerinudki. Kui aega võtsin, siis tegin ära.
4) Kas otsisin ise veel materjali juurde? Ei.

Ettepanekuid ja mõtteid:

5) Millised olid ootused õppejõule? Sain abi, kui mul seda vaja oli.
6) Soovitusi teistele õppijatele? Otsige endale hästi arvutit tundev sõber.

Kursusest.

Kui ma alustasin ülikoolis käimist, oli mul töö, mille kõrvalt oli hea õppida. Paraku sai see töö otsa. Praeguse töö puhul on see raskem, aga kahjuks ei ole mul võimalik pere kõrvalt ainult üliõpilane olla. Nii ma üritan kooliga hakkama saada.

Ülesanne 6.

Võrgusuhtluse eripärad

 Otsustasin kirjutada foorumist isetegija.net 

See foorum kasvas välja kaalujälgijate foorumist. Sinna oli sattunud suur hulk käsitöö huvilisi ja nad otsustasid teha eraldi foorumi. See juhtus 2005. aastal. See on foorum, kus käivad koos kõik, keda huvitab isetegemine ja seda kõige laiemas mõttes. Kes teeb käsitööd, kes kokkab, kes maalib jne. Lisaks foorumile koondab see leht ka blogisid. Et omale huvitavamaid blogisid leida, on need seal ka tegevusvaldkondade järgi klassifitseeritud. Seal on 11 erineva tegevuse järgi jaotatud blogi. Näiteks õmblejad, heegeldajad, viltija, helmestega tegelejad jne. Ka organiseeritakse seal aeg-ajalt ühistegemisi, näiteks tekk Aasta Isale või kindad sõdurpoistele. Tehakse ka piirkondlikke kokkusaamisi maakondade järgi, kus õpitakse ühiselt mõnda uut tehnikat. Õpetaja on ka tihti pärit isetegijate hulgast. Foorum on üldiselt sõbralik koht, kuigi on seal ka ette tulnud väga teravaid arvamusavaldusi. Sellega saavad liituda kõik soovijad. Oma blogi loomine pole kohustuslik. Mina viibin selles keskkonnas vaid lugejana, sest blogi pidamine pole minu jaoks. Mis puutub erivajadusega kasutajasesse, siis peaks olema võimalik kasutada küll.

Ülesanne 5.

Ligipääsetav Internet 

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

 Valisin analüüsimiseks Liina Petersoni kodulehe, selle leiab siit.

Pealkiri on Downi sündroomi müüdid ja tegelikkus, aga seda lugedes tekkis küsimus kus on müüdid? Lugeda oli vaid iseloomulikud tunnused. Kujundus oli hea, pildid sobivad. Taust ei häirinud. .

Google otsing kodulehte ei andnud, küll aga tuli välja Elve Sammelsaare blogi, kus ta oli analüüsinud Liina kodulehte.

Ülesanne 4.

Tugitehnoloogia
Nägemispuuetele orienteeritud tugitehnoloogia puhul on sageli probleemideks
Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.

Ekraanilugeja
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.
Suur osa on kinnine kommertstarkvara (üks levinuimaid on JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja Speakup (põhiliselt Linuxile). Windows XP ja uuemad sisaldavad lihtsat Microsoft Narratori (suudab töötada koos lihtsama tarkvaraga nagu WordPad, põhimõtteliselt peaks suutma ka IE-ga veebi lugeda). MacOS X-il on aga alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - VoiceOver. Sellises võrdluses on Apple'i arvutid "otse karbist" raske nägemispuudega inimesele ilmselt parimaks lahenduseks, kuid takistuseks võib taas kord saada kõrge hind.
Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus (vt pilti) ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik.

Kõnesüntesaator

See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil.

 

Allikas: Kikkas, K. (2011).

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

Ülesanne 3.

Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.

IT ja erivajadused

Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit.

 Kui arvutiasjanduse algaastatel jäi see paljuski kitsama spetsialistide ringi pärusmaaks, siis viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik on muutnud olukorda päris tugevasti. Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused juba ammuilma enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus. Ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
3. Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.

 Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.

 Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.

1. Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu.
2. Tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne.
3. Puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol.

 Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.

 Omaette alateemana tuleks mainida Internetti - kui võrgueelse aja arvutid jäid mõnevõrra rohkem "proffide asjaks" ja seeläbi ka paljudele erivajadustega inimestele kaugeks, siis Eestis võiks viimastel aastatel taas elavnema hakanud puuetega inimeste liikumise uue tõusu panna otseselt Interneti kui odava, kiire ja mitmekülgse infokanali arvele.

 Paljud liikumispuudega inimesed mitmetes maades puutuvad liikumist takistavate barjääridega kokku isegi oma koduuksel. Ka Eestis on üsna suur osa füüsilisest keskkonnast tänaseni ratastoolikasutajale kättesaamatu (ehkki olukord pikkamööda paraneb, on näiteks paljud Tallinna Mustamäe ja Lasnamäe korrusmajad varustatud liftidega, kuhu ratastool ei mahu). Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib Internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta. On muidugi selge, et parimgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on selgelt parem kui mitte midagi.

Traditsiooniliste meediavormide nagu trükisõna, raadio ja televisiooni puhul on probleemiks nende ühesuunalisus - tootjalt tarbijale. Loomulikult on olemas teatav tagasiside, ka konkurents eri kanalite vahel sunnib nende omanikke maksimaalselt orienteeruma tarbijate vajadustele. Kuna aga suurema osa tarbijaskonnast moodustavad ilma puueteta inimesed, siis puuetega inimeste kui vähemuse probleemid jäetakse suuremate meediakanalite poolt tihti vaatluse alt välja.

Seevastu Internet kui uue meedia esindaja on toonud lisaks suurele operatiivsusele ja paindlikkusele kaasa ka kahesuunalisuse. Veebiartiklile saab vastata praktiliselt minutite jooksul - kas siis reageerides E-posti teel (veebis mingi tõsise "ämbriga" hakkama saanud inimene võib arvestada veel samal päeval hunniku kriitiliste kirjade saamisega) või pannes üles omapoolset seisukohta edastava veebilehe. Samalaadsed "kiirreageeringud" on palju keerukamad kirjutava pressi puhul ja väga komplitseeritud raadios või televisioonis. Ka Internetis kohtab sopalehti või "Ma vihkan X-i" stiilis väljaandeid, kuid ometigi tundub, et Interneti puhul toimib võrdsus ja sõnavabadus tunduvalt paremini kui traditsioonilistes meediavormides. See aga on vesi puuetega inimeste veskile.

Allikas:  Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [20.03.2012].

ülesanne 2.

Veebilehe koostamine.

Kasutasin Notepad tekstiprogrammi, kopeerisin koodi, parandasin seda ja laadisin vajalikud failid dropboxi public kausta. Enne tegin uue kausta Koduleht.
Vaata minu katsetust.

Algajale kodulehe valmistajale http://www.interneti.info/