Seminar

IT ja erivajadused

1) Kuidas lähenesid antud teemale? Lugesin läbi teksti antud teema kohta.
2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures? Jah.
3) Kuidas tööd organiseerisid? Ei organiseerinudki. Kui aega võtsin, siis tegin ära.
4) Kas otsisin ise veel materjali juurde? Ei.

Ettepanekuid ja mõtteid:

5) Millised olid ootused õppejõule? Sain abi, kui mul seda vaja oli.
6) Soovitusi teistele õppijatele? Otsige endale hästi arvutit tundev sõber.

Kursusest.

Kui ma alustasin ülikoolis käimist, oli mul töö, mille kõrvalt oli hea õppida. Paraku sai see töö otsa. Praeguse töö puhul on see raskem, aga kahjuks ei ole mul võimalik pere kõrvalt ainult üliõpilane olla. Nii ma üritan kooliga hakkama saada.

Ülesanne 6.

Võrgusuhtluse eripärad

 Otsustasin kirjutada foorumist isetegija.net 

See foorum kasvas välja kaalujälgijate foorumist. Sinna oli sattunud suur hulk käsitöö huvilisi ja nad otsustasid teha eraldi foorumi. See juhtus 2005. aastal. See on foorum, kus käivad koos kõik, keda huvitab isetegemine ja seda kõige laiemas mõttes. Kes teeb käsitööd, kes kokkab, kes maalib jne. Lisaks foorumile koondab see leht ka blogisid. Et omale huvitavamaid blogisid leida, on need seal ka tegevusvaldkondade järgi klassifitseeritud. Seal on 11 erineva tegevuse järgi jaotatud blogi. Näiteks õmblejad, heegeldajad, viltija, helmestega tegelejad jne. Ka organiseeritakse seal aeg-ajalt ühistegemisi, näiteks tekk Aasta Isale või kindad sõdurpoistele. Tehakse ka piirkondlikke kokkusaamisi maakondade järgi, kus õpitakse ühiselt mõnda uut tehnikat. Õpetaja on ka tihti pärit isetegijate hulgast. Foorum on üldiselt sõbralik koht, kuigi on seal ka ette tulnud väga teravaid arvamusavaldusi. Sellega saavad liituda kõik soovijad. Oma blogi loomine pole kohustuslik. Mina viibin selles keskkonnas vaid lugejana, sest blogi pidamine pole minu jaoks. Mis puutub erivajadusega kasutajasesse, siis peaks olema võimalik kasutada küll.

Ülesanne 5.

Ligipääsetav Internet 

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

 Valisin analüüsimiseks Liina Petersoni kodulehe, selle leiab siit.

Pealkiri on Downi sündroomi müüdid ja tegelikkus, aga seda lugedes tekkis küsimus kus on müüdid? Lugeda oli vaid iseloomulikud tunnused. Kujundus oli hea, pildid sobivad. Taust ei häirinud. .

Google otsing kodulehte ei andnud, küll aga tuli välja Elve Sammelsaare blogi, kus ta oli analüüsinud Liina kodulehte.

Ülesanne 4.

Tugitehnoloogia
Nägemispuuetele orienteeritud tugitehnoloogia puhul on sageli probleemideks
Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.

Ekraanilugeja
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.
Suur osa on kinnine kommertstarkvara (üks levinuimaid on JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja Speakup (põhiliselt Linuxile). Windows XP ja uuemad sisaldavad lihtsat Microsoft Narratori (suudab töötada koos lihtsama tarkvaraga nagu WordPad, põhimõtteliselt peaks suutma ka IE-ga veebi lugeda). MacOS X-il on aga alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - VoiceOver. Sellises võrdluses on Apple'i arvutid "otse karbist" raske nägemispuudega inimesele ilmselt parimaks lahenduseks, kuid takistuseks võib taas kord saada kõrge hind.
Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus (vt pilti) ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik.

Kõnesüntesaator

See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil.

 

Allikas: Kikkas, K. (2011).

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia