Seminar

IT ja erivajadused

1) Kuidas lähenesid antud teemale? Lugesin läbi teksti antud teema kohta.
2) Kas tutvusid lisamaterjalidega antud teema juures? Jah.
3) Kuidas tööd organiseerisid? Ei organiseerinudki. Kui aega võtsin, siis tegin ära.
4) Kas otsisin ise veel materjali juurde? Ei.

Ettepanekuid ja mõtteid:

5) Millised olid ootused õppejõule? Sain abi, kui mul seda vaja oli.
6) Soovitusi teistele õppijatele? Otsige endale hästi arvutit tundev sõber.

Kursusest.

Kui ma alustasin ülikoolis käimist, oli mul töö, mille kõrvalt oli hea õppida. Paraku sai see töö otsa. Praeguse töö puhul on see raskem, aga kahjuks ei ole mul võimalik pere kõrvalt ainult üliõpilane olla. Nii ma üritan kooliga hakkama saada.

Ülesanne 6.

Võrgusuhtluse eripärad

 Otsustasin kirjutada foorumist isetegija.net 

See foorum kasvas välja kaalujälgijate foorumist. Sinna oli sattunud suur hulk käsitöö huvilisi ja nad otsustasid teha eraldi foorumi. See juhtus 2005. aastal. See on foorum, kus käivad koos kõik, keda huvitab isetegemine ja seda kõige laiemas mõttes. Kes teeb käsitööd, kes kokkab, kes maalib jne. Lisaks foorumile koondab see leht ka blogisid. Et omale huvitavamaid blogisid leida, on need seal ka tegevusvaldkondade järgi klassifitseeritud. Seal on 11 erineva tegevuse järgi jaotatud blogi. Näiteks õmblejad, heegeldajad, viltija, helmestega tegelejad jne. Ka organiseeritakse seal aeg-ajalt ühistegemisi, näiteks tekk Aasta Isale või kindad sõdurpoistele. Tehakse ka piirkondlikke kokkusaamisi maakondade järgi, kus õpitakse ühiselt mõnda uut tehnikat. Õpetaja on ka tihti pärit isetegijate hulgast. Foorum on üldiselt sõbralik koht, kuigi on seal ka ette tulnud väga teravaid arvamusavaldusi. Sellega saavad liituda kõik soovijad. Oma blogi loomine pole kohustuslik. Mina viibin selles keskkonnas vaid lugejana, sest blogi pidamine pole minu jaoks. Mis puutub erivajadusega kasutajasesse, siis peaks olema võimalik kasutada küll.

Ülesanne 5.

Ligipääsetav Internet 

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

 Valisin analüüsimiseks Liina Petersoni kodulehe, selle leiab siit.

Pealkiri on Downi sündroomi müüdid ja tegelikkus, aga seda lugedes tekkis küsimus kus on müüdid? Lugeda oli vaid iseloomulikud tunnused. Kujundus oli hea, pildid sobivad. Taust ei häirinud. .

Google otsing kodulehte ei andnud, küll aga tuli välja Elve Sammelsaare blogi, kus ta oli analüüsinud Liina kodulehte.

Ülesanne 4.

Tugitehnoloogia
Nägemispuuetele orienteeritud tugitehnoloogia puhul on sageli probleemideks
Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.

Ekraanilugeja
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile.
Suur osa on kinnine kommertstarkvara (üks levinuimaid on JAWS), vaba tarkvara peamised esindajad on Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele) ja Speakup (põhiliselt Linuxile). Windows XP ja uuemad sisaldavad lihtsat Microsoft Narratori (suudab töötada koos lihtsama tarkvaraga nagu WordPad, põhimõtteliselt peaks suutma ka IE-ga veebi lugeda). MacOS X-il on aga alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - VoiceOver. Sellises võrdluses on Apple'i arvutid "otse karbist" raske nägemispuudega inimesele ilmselt parimaks lahenduseks, kuid takistuseks võib taas kord saada kõrge hind.
Äripaketid on küllaltki kallid. Eestis esindab JAWSi MTÜ Jumalalaegas, kust tellides on 2009. aasta sügise seisuga JAWSi omaosalus 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit - seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada). Eesti keele toetus puudub, kuid JAWS toetab soome keelt ning suudab töötada ka eesti kõnesüntesaatoriga.
Õnneks on ka vaba tarkvara hulka kuuluvad tugilahendused viimasel ajal teinud tubli sammu edasi. Enamikus uuemates Linuxi variantides on saadaval Orca, mis on eeskätt mõeldud Linuxile, kuid vaba tarkvarana on teda võimalik kohandada ka muudele süsteemidele. Orca on kombineeritud ligipääsulahendus, sisaldades nii ekraanilugejat, kõnesüntesaatorit, punktkirjaliidest (saab ühendada punktkirjamonitoriga) kui ekraaniluupi. Orca eestindus on paraku veel algjärgus (vt pilti) ja kõnesüntesaatori puhul tuleb kasutada soome keele hääldust. See on aga üldjuhul eesti keele jaoks küllaltki kasutuskõlblik.

Kõnesüntesaator

See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil.

 

Allikas: Kikkas, K. (2011).

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

Ülesanne 3.

Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.

IT ja erivajadused

Haridustehnoloogiat on eri aegadel ja kohtades defineeritud erinevalt, kuid üldisemalt võib seda määratleda kui õppimiseks mõeldud tehniliste vahendite ja meetodite kogumit.

 Kui arvutiasjanduse algaastatel jäi see paljuski kitsama spetsialistide ringi pärusmaaks, siis viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik on muutnud olukorda päris tugevasti. Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused juba ammuilma enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus. Ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
3. Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.

 Eripedagoogika tänapäeva iseloomustavad muuhulgas kaks suundumust - ühiskondlik tendents integratsiooni, s.o. kõikide ühiskonnaliikmete kaasamise suunas ning teisalt tehnoloogiliste vahendite plahvatuslik kasv ja nende laialdane kasutuselevõtt. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia (assistive technology), puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused.

 Eesti ühiskonna senine probleem ongi olnud toodud suhete väljakujunematus.

1. Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu.
2. Tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne.
3. Puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol.

 Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.

 Omaette alateemana tuleks mainida Internetti - kui võrgueelse aja arvutid jäid mõnevõrra rohkem "proffide asjaks" ja seeläbi ka paljudele erivajadustega inimestele kaugeks, siis Eestis võiks viimastel aastatel taas elavnema hakanud puuetega inimeste liikumise uue tõusu panna otseselt Interneti kui odava, kiire ja mitmekülgse infokanali arvele.

 Paljud liikumispuudega inimesed mitmetes maades puutuvad liikumist takistavate barjääridega kokku isegi oma koduuksel. Ka Eestis on üsna suur osa füüsilisest keskkonnast tänaseni ratastoolikasutajale kättesaamatu (ehkki olukord pikkamööda paraneb, on näiteks paljud Tallinna Mustamäe ja Lasnamäe korrusmajad varustatud liftidega, kuhu ratastool ei mahu). Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib Internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta. On muidugi selge, et parimgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on selgelt parem kui mitte midagi.

Traditsiooniliste meediavormide nagu trükisõna, raadio ja televisiooni puhul on probleemiks nende ühesuunalisus - tootjalt tarbijale. Loomulikult on olemas teatav tagasiside, ka konkurents eri kanalite vahel sunnib nende omanikke maksimaalselt orienteeruma tarbijate vajadustele. Kuna aga suurema osa tarbijaskonnast moodustavad ilma puueteta inimesed, siis puuetega inimeste kui vähemuse probleemid jäetakse suuremate meediakanalite poolt tihti vaatluse alt välja.

Seevastu Internet kui uue meedia esindaja on toonud lisaks suurele operatiivsusele ja paindlikkusele kaasa ka kahesuunalisuse. Veebiartiklile saab vastata praktiliselt minutite jooksul - kas siis reageerides E-posti teel (veebis mingi tõsise "ämbriga" hakkama saanud inimene võib arvestada veel samal päeval hunniku kriitiliste kirjade saamisega) või pannes üles omapoolset seisukohta edastava veebilehe. Samalaadsed "kiirreageeringud" on palju keerukamad kirjutava pressi puhul ja väga komplitseeritud raadios või televisioonis. Ka Internetis kohtab sopalehti või "Ma vihkan X-i" stiilis väljaandeid, kuid ometigi tundub, et Interneti puhul toimib võrdsus ja sõnavabadus tunduvalt paremini kui traditsioonilistes meediavormides. See aga on vesi puuetega inimeste veskile.

Allikas:  Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [20.03.2012].

ülesanne 2.

Veebilehe koostamine.

Kasutasin Notepad tekstiprogrammi, kopeerisin koodi, parandasin seda ja laadisin vajalikud failid dropboxi public kausta. Enne tegin uue kausta Koduleht.
Vaata minu katsetust.

Algajale kodulehe valmistajale http://www.interneti.info/

Ülesanne 1. Sissejuhatus

Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Puue läbi ajaloo

 Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. Inimkonna varasem ajalugu tunneb mitmeid juhte, kus „teistmoodi“ inimesed on kuulunud otseselt ja füüsiliselt väljapraakimisele (alates Spartast, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema , ning lõpetades programmiga Aktion T4 vaimupuuetega ja erinevate vaimuhaigustega inimeste hävitamiseks Hitleri-aegsel Saksamaal), samas on paljud "primitiivsed" ühiskonnad suhtunud neisse lugupidavalt ja näinud neis isegi kõrgemate jõudude soosikuid. Vaatleme järgnevalt lühidalt erinevaid arenguetappe sel teel.  (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade)

Puue kui tabu

 Me saame öelda nii mõndagi kultuuri ja selle väärtuste kohta vaadates sõnu, mida kasutatakse. Ei kreeklastel ega roomlastel polnud sõna, mis vastaks sõnale "puudega", küll aga kasutavad kreeklased sõna "teras" ja roomlased "monstrum", mis tähendavad koletist. Samade sõnadega iseloomustavad nad mütoloogilisi elukaid. Puudega lapse sünd oli roomlaste jaoks suur õnnetus. Puudega laps jäeti kohe peale sündi õue surema, sest roomlaste arvates oli mõtetu pikendada elu, mis oleks perele igas mõttes suureks koormaks. Roomlased uskusid, et füüsiline vorm ja tervis olid jumala heasoovlikkus ja et puudega laps oli märk jumala meelepahast. Kuigi enamik roomlaste puuetega lastest suri loobumise või ravi puudumise tõttu, on näiteid sellest, puudega lapse eest hoolitseti. (http://www.newstatesman.com/blogs/crips-column/2008/04/disabled-slaves-child-roman)

Puue kui tervisehäire

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.

Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - stigma vähenemine. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.

Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi. (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade)

 Puue kui ühiskonna probleem

 XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega). Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi, mis asuvad kahe viimatimainitud mudeli vahepeal. On olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades. Sotsiaalsest mudelist ja radikaalfeminismist lähtudes jõutakse kohati väga huvitavate järeldusteni - näiteks leitakse, et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti - süüdi on ju ühiskond ja seepärast on karkudega käia üritamine (isegi juhul, kui inimene seda näiteks treeningu mõttes ise soovib) ratastooli kasutamise asemel järeleandmine rõhujate survele. Mõnel juhul on sellised inimesed isegi "reeturi" sildi külge saanud. Sellistes ektsessides tuleb siiski näha pigem heaoluühiskonna teatud osa "igavusest lolliksminekut" kui sealsete puuetega inimeste valdava osa seisukohti (ent ka puueteaktivistide seas on inimesi, kes leiavad, et enese treenimine puudest vabanemise eesmärgil on "omade reetmine" ja paraolümpia on kõige hullem klassivõitluse - kuna sageli tuuakse mängu ka marksistlik klassikäsitlus - tööriist). (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade).

Puue kui eluviis

Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". Inglise keeles kasutavad sedalaadi omakultuuri väärtustavad kurdid inimesed omanimetusena suurtähelist Deaf'i (analoogiliselt muude rahvusenimetustega American, French, English).

Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi. Teine sarnane "subkultuuri" nimetust taotlev kooslus on "neuroloogilise omapära" käsitluse pooldajad. (http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade).

Allikad:

 Kikkas, K. (2009). Sisejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [27.02.2012]

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/

Victoria Brignell  "Ancient world" [7.04.2008]

 http://www.newstatesman.com/blogs/crips-column/2008/04/disabled-slaves-child-roman

Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed

Täna algas uus kursus.
Kursuse teemad:
Sissejuhatus
Alustame praktikast (veebitegemise kiirkursus)
IT ja erivajadused

Tugitehnoloogia
Ligipääsetav Internet
Võrgusuhtluse eripärad

Lisan lingi kus oma oskusi testida.
http://www.smartwork.ee/uudised?lang=et